Liivimaa ristisõda
esialgu peamiselt Sakala ja Ugandi maakonna. Nad kaitsesid end vapralt ning korraldasid
vasturetki latgalite ja liivlaste aladele. Sama tegid ka läänemaalased ja saarlased.
Probleeme tekitasid idanaabrid Novgorod ja Pihkva. Lõpuks olid nii ristisõdijad kui ka
eestlased sõnast kurnatud, ja konnad sõlmisid liidu venelastega ning peagi jõudis Otepää
linnuse alla vanalaste, saarlaste, harjulaste ja sakalaste ühisvägi. Pärast 20päevast
piiramistpidid ugalased ja sakslased alla andma ning sakslased kohustusid kogu eestist
lahkuma. Eestlased püüdsid Otepää all saavutatud suurt võitu edasi arendada ja plaaniti
minna koguni Riiat ründama. Aelleks asuti Sakala vanema Lembitu juhtimisel kiirest
vägesid koondama. Kokku saadi 6000meest. Kuuldes Eestlaste plaanist, püüdsid vastased
kiirustada, et ennetada venelaste saabumist. Peagi jõudis kohale 3000-meheline sakslaste,
liivlaste ja latgalite vägi