vaja), väekontingendi suurus. Kevaditi ja sügiseti muutsid vihmad või lumesulamisveed teed põhjatuks, jõed tõusid üle kallaste ning liiklemine oli väga keeruline. Suvel olid teed kuivad ja veekogud kergemini ületatavad ja/või laevatatavad. Talvel külmusid veekogud ja sood kinni; regede ja kelkudega võimalik otse ja üldse väga kergesti liikuda. Werner Paravicini on liigitanud sõjaretki eesmärkide järgi. Ta on sõjaretked liigitanud viieks tüübiks: rüüsteretked, piiramisretked, ehitusretked, lahingretked, kaitseretked. Lisada võib veel vabastus/varustusretked. Ristisõdijate retkedest olid arvulises ülekaalus kindlasti rüüsteretked. Rüüstamine andis ühelt poolt kindlasti saaki, kuid teisalt valmistas ette ka vastase võimalikku alistumist. Ristisõdijad tegelesid rüüstamiseg väga aktiivselt. Peale selle nõrgestas sagedane rüüstamine vastast ka psühholoogiliselt, nõrgestas vastupanutahet. 1216. aastal sooritasid sakslased latgalitega väga palju retki
annaabi.ee 
