Inimvaim, pääsenud kiriku kammitsaist, murdis skolastika raamid, kiriku hooldamisest vabanesid teadus, kirjandus ja kunst. Humanistid taotlesid luua uut kultuuri, mis lähtuks inimisiksuse vabadusest. Nad tunnistasid primaarseks maise elu, vastupidiselt keskajale, mil maist elu peeti ettevalmistuseks igavesele hauatagusele elule. Uue kodanliku ühiskonna vastuolud polnud veel välja arenenud, seega olid humanistid laiade masside esindajad. Usk inimese piiramatutesse võimetesse julgustas murdma kõike, mis seni oli takistanud teadust, maailmatundmist ja kunsti. Tekkis soodus pind katselisele teadusele ja loodusteadusele. Heliotsenrilise maailmasüsteemi teooria andis hoobi religioossele maailmavaatele. Antiikse pärandi tundmaõppimine viis materialistlike tendentside tugevnemisele filosoofias, selles tekkis suund, mis eeldas filosoofiliste kontseptsioonide toetumist teadusele. Trükikunsti leiutamine 15. sajandil tegi
Profaanarhitektuuri kõige levinumaks ehitiseks sai aga palazzo ehk linnaloss. Põhiplaanilt oli see ruudu- või ristkülikukujuline fassaadiga tänava poole suunatud hoone, mille keskosas moodustus sammaskäikudega (kaaristuga) ümbritsetud siseõu ( cortile). . Ruumikujundus. Renessanss, mille tolle aja kaasaegsed loomeinimesed nimetasid Taassünni stiiliks, andis keskaegse Euroopa kunstile ja kultuurile uue vabaduse, inimese usu oma piiramatutesse võimalustesse. Uus esteetika avaldus ka interjööri disainis: siin on iseloomulikud suured võlvidega ruumid, puitornamentidega kaunistamine, eneseväärikus ja iga detaili suhteline sõltumatus, mis moodustavad siiski ühtse terviku. Elementide/figuuride asetus konkreetsetes piiratud pindades oli alati allutatud korrastatud teljelisele kompositsioonile: kompositsiooniskeemideks olid ring, võrdhaarne kolmnurk, nelinurk.. Nii ruumi tervikuna kui üksikesemeid iseloomustab selge rütmilisus,
annaabi.ee 
