Enn vetemaa
paradoksaalse asjaolu -- nii teos endas kui ka selle motivatsioonis puudub see, mis ilmneb resultaadis.
Indiviidid, kel pole mingit otsest kurja tahet, kes on heade taotlustega ning moraalse süü suhtes vägagi
tundlikud natuurid, saavad loomupärase inertsuse ja järeleandlikkuse tõttu pahe kehastajaiks, kurjuse
tööriistaks. Selline nõrk ning järeleandlik tegelane kannab hoiatusfunktsiooni -- potentsiaalne, peidetud,
teadvustamata kurjus, võib olla isegi halvem, ohtlikum ning piiramatum kui avalik, otsene ja agressiivne
kurjus.
Et selgemalt välja tuua autori kurjusekontseptsiooni eripära «Pillmehes» «Reekviemis», ositi ka «Kalevipoja
mälestustes», võib neid võrrelda Vetemaa telenäidendiga «Illuminatsioonid keravälgule ...». On muidugi
riskantne kõrvutada mitte üksnes zanrilt, vaid ka elutundelt üksteisest oluliselt erinevaid teoseid --
«Illuminatsioonide» ratsionalistlikku mudelmaailma ning sisseelamisega kujutatud kannatustemaailma
«Pillimehes»