Biosemiootika: Jesper Hoffmeyeri raamatu "Biosemiootika" semiootilist nišši kirjedava peatüki kokkuvõte
kontseptsiooniga, mille kohaselt on loodus täiuslik, kuid hea tulemuse saab ühitades omailma
teooria evolutsiooni raamidesse, mille tulemusel annab see uurde evolutsiooni kirjeldamisele,
kirjeldades lisaks juhuslikele mutatsioonidele ka organismide käitumist. Hoffmeyer kirjeldab,
et omailma teooria on suur samm edasi mõistmaks organismide tajutavat reaalsust.
Semiootiline nišš
Hoffmeyer seletab, et evolutsiooni piiralasid uurides on viimasel ajal kasutusele võetud
internalism – bioloogilistes nähtustes subjektiivsuse otsimine ning selle liitmine teooriasse.
Kuna Uexkülli omailma teooria on vägagi subjektiivne, sobib see internalismi. Internalism on
eripärane selle poolest, et uurib oma objekte kestvas olevikus, nende muutumist.
Kuna aga subjekti sisemaailma analüüs kuulub pigem humanitaariasse, otsustab Hoffmeyer
jätkata subjektiivsuse välise poole uurimisega. Selleks sobib semiootilise niši mõiste