Muinasaeg Eestis
Tema nimi oli Taara või Tarapita.
XII sajandi lõpuks valdav osa Euroopa rahvastest võttis omaks ristiusu. Eranditeks olid liivlased,
eestlased ja balti rahvad. Ristiusu levitajad hakkasid ristisõjaga peale tungima ning lõpuks võtsid
liivlased ristiusu vastu. 1208. aastal tungizid ristisõdijad Ugandi maakonda, rüüstati ja põletati
maha Otepää linnus ning läksid tagasi lõunapoole. 1210. aastal piirasid eestlased Võnnu linnust
lätlaste alal. Kuna piiraitule oli abi tulemas, eestlased põgenesid. Vaenlast aga see ei heidanud ja
nende laastavad retked jõudsid üha sügavamale Eestimaa südamesse.
Sakslaste edu muinaseestlaste alistamisel tegi ärevaks Taani. 1219. aastal randlus suur taanlsate
laevastik kuningas Valdemar II juhtimisel Tallinna all. Lõpuks vallutasid taanlased Tallinna ning
hakkasid Põhja-Eestit ristima.
Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku
annaabi.ee 
