Bioloogia iseseisev tartu khk
Emasurvad on mõne sentimeetri
pikkused, moodustuvad kevadel, isasurvad poole pikemad ja
tekivad juba sügisel. Viljaks on arukasel väike kahe laia tiivaga
pähklike, mis sügiseti võib tuule abil lennata päris kaugele.
Karvane piiphein:Karvane piiphein on meie piipheintest kõige
tavalisem. Miks on tema nimeks hein, sellest saab ilmselt igaüks
aru, kes teda näeb. Ta on esmapilgul täiesti heintaime välimusega.
Tema lehed on samasugused kitsad ja pikad nagu heinakõrtel.
Õisik on piipheintel siiski teistsugune ja vili on hoopis kupar. Nii on
piipheinad sugulased hoopis lugadega. Kui teile meenub, kuidas
näeb välja hariliku loa õisik, siis karvase piipheina oma on enam-
vähem samasugune. Ta on ainult palju hõredam. Karvase piipheina
õisikus asuvad väikesed läikivad kastanpruunid õied tavaliselt
ühekaupa
Lamba-aruhein: Lamba aruheina võib ära tunda väikeste, kuid
väga tihedate puhmaste järgi. Teiseks tuleb vaadata tema lehti.