Kovalentse sideme elektronid kuuluvad võrdselt mõlemale tuumale st. ei asusta mitte üksikute aatomite orbitaale vaid moodustavad mingi uue, molekulile omase orbitaali. Seega on mingi molekuli kõik väliskihtide elektronid kõigi tuumade väljas. Sellised molekul-orbitaalid haaravad kogu molekuli, arvestamata, et molekulis on erineva pikkusega ja polaarsusega sidemeid kahe aatomi vahel. -orbitaal (sigma-orbitaal) koosneb enamasti kahest s-tüüpi orbitaalist.-orbitaal (piiorbitaal) moodustub kahest paralleelsest p-orbitaalist.Mida madalam on siduva molekulorbitaali energia, seda tugevam on keemiline side. Molekulorbitaali geomeetria sõltub osalevate orbitaalide kujust ja aatomite suhtelisest elektronegatiivsustest. Olulised on siduvad orbitaalid ja -orbitaal ning vastavad lõdvendavad orbitaalid * ja *-orbitaal. Mida madalam on siduva molekulorbitaali energia, seda tugevam on keemiline side.
orbitaalid · Molekulorbitaalid: 2) Kahes ruumiosas kattuvad sidemed, nimetatakse -(pii)sidemeteks. - - -orbitaal (sigma-orbitaal) koosneb enamasti kahest s-tüüpi orbitaalist side tekib kahe p orbitaali kattumisel kahes ruumiosas - -orbitaal (piiorbitaal) moodustub kahest paralleelsest p-orbitaalist · Kovalentne side ehk atomaarne side - on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv · Hübridiseerunud orbitaalideks nim orbitaale, mis erinevad aatomi keemiline side. lähteolekust suurema radiaalse suunitluse poolest. - Kovalentne side moodustub kas ühe ja sama elemendi aatomite
annaabi.ee 
