Jumalaema kirik Pariisis
Meestele nagu
tema, võib abielu põrguks osutuda. Oli ta ju harjunud vaid võtma, midagi vastu
andmata. Vähemalt lugejale jääb siin väike kahjurõõm halvale õiglase karistuse
saamisest.
Ka teine kuri saab õiglase karistuse. Vähemalt niimoodi paistab see kindlasti
neile, kes teose lõppu traagiliseks peavad. Olgu see siis neile lohutuseks, et kuri
saab teenitud palga oma surnukskukkumise näol. Mõneti oleks olnud ahvatlevam
teda elusana ja piinlevana alles jäävat näha, kuid samas vaadates tema
suhtumist arvatavasse Esmeralda surma juba varem võib jääda tema
oletatavates süümepiinades kahtlema. Ning võib-olla oli tema allakukkumises ja
hetkelises surmahirmus talle rohkem karistust kui oleks tekitanud talle
hingepiinad süütu lapse võllasaatmise pärast.
Õnnelik oli teose lõpp isegi kitsele. Teda ei poodud, samuti ei jäänud ta omapead
perenaist taga leinama. Tema eest hoolitses Pierre Gringoire, rumalaim