Mihhail_Lermontov
mässumeelne ja hingelistes vastuoludes kannatav isik. Ta mässulise üksioleku sümboliks said rahutud
vetevood või üksik puri mõõtmatutel mereavarustel ("Puri", 1832) ja kodutute pilvede rand ääretu
laotuse all ("Pilved", 1840).
1830. aastate teisel poolel loominguliselt täisküpsena näeb Lermontov luule põhiteemana
poeedi osa ühiskonnas. Just poeet on see väljavalitu, kelle pilgu ees võivad avaneda elu sügavused.
Kuid poeedi tee on alati ka piinlemiste ja kannatuste tee. Poeedi elu traagikat teda tõetunnetamise
pärast vihkava seltskonna seas annab edasi Puskini huku puhul kirjutatud luuletus "Poeedi surm"
(1837). Luule ja luuletaja ülesannet käsitleb luuletus "Poeet" (1838). Siin võrdleb Lermontov luulet
vaheda relvaga - pistodaga.
Poeedi võrdkujuna arendab Lermontov nagu Puskingi ärapõlatud prohveti motiivi ("Prohvet",
1841) jumaliku kõnevõime saanud tõekuulutaja läheb rahva sekka oma sõnumit kuulutama, kuid
annaabi.ee 
