Tõde ja Õigus II Terve tekst
mina peaksin temale elu esimesest silmapilgust peale valetama, peaksin isegi valega teda oma
ihus kandma? See on muidugi lollus nõnda mõelda, sest mina usun, minul ei tule kunagi lapsi,
aga ometi ei pääsenud ma sellest mõttest. Ja kui Teie teaksite, missugust piina valmistas mulle
juba paljas oletamine, et see võiks nõnda olla -- et ma oma lapsele valetaksin! Saate aru: ütled
endale küll, et milleks piinelda, sest lapsi sul niikuinii ei tule, aga ometi piinled, sest äkki käib
mõte läbi: aga kui ometi tuleb. Kui tuleb laps mitte tõelikult, vaid ainult mõttes. Saate sellest
midagi aru? Mõistate, mis tähendab, et ma võin mõttes lapse saada ja et ma võin sellele lapsele
maast madalast valetada? Mõttes pistan talle rinna suhu ja mõttes valetan temale. Uskuge või
mitte, aga ma pidin otse hulluks minema, kui ma nõnda mõtlesin. Ma ei tea praegugi, kus ma
Teile sellest kirjutan, kas mul täis aru peas või mitte