Henrik Ibsen - Nukumaja
)
Helmer keerab esikus ukse lukku. Mees on vihane ning tahab, et naine talle koheselt aru annaks.
Mees sõimab teda valetajaks ning kurjategijaks. Leiab, et kogu ta tulevik on purustatud. Keelab
tal lastega kokkupuutumise ära ning minema ei luba ka minna. Tahab, et see libaabielu edasi
kestaks, et teised sellest peretragöödiast haisu ninna ei saaks.
Uksekell heliseb.
Toatüdruk toob sisse kirja Krogstadilt. Ta on võlakirja tagasi saatnud. Nad on päästetud. Mees on
piineldud olekuga. Ta on nõud naisele andeks andma. Tunnistab, et naise tegu võib õigustada
armastusega mehe vastu. Naine jääb aga tõsiseks. Ütleb, et neil tuleb pikk jutt. Ta leiab, et ta on
elanud siin majas nagu nukk. Enne oli ta papa nukk, ent kui isa suri, võttis Helmer ta endale ning
sellest ajast saati on ta olnud tema nukk. Naine kavatseb minna tagasi oma isa majja. Mees on
murtud ning palub, et naine teda maha ei jätaks. Naine kavatseb minna aga end tundma õppima.
annaabi.ee 
