käima. Erich Maria Remarque'i romaan ,,Läänerindel muutuseta" kujutab sõda sõdurite pilgu läbi, kus iga hetk varitseb oht pihta saada kuuli või suurtüki killuga. Ebainimlikud tingimused ja pidev hirmu all olemine murrab sõduri terveks eluks. Sõjas osalenud ei suutnud kohta leida ka rahu ajal. Samas valitsejad, kelle käsutustes olid massiarmeed, nägid ainult arve, kuid mitte iga sõduri läbielamisi ja piine. Niimoodi on käske kerge jagada, kui ei pea ise rindel olema. Süütud inimesed, kellel olid omad unistused, olid sõja ohvrid, nii sõdurid kui tsiviilisikud. Sõjaväes on käsu täitmine kohustuslik ning mitte allumine toob karistusi. Samamoodi järgneb karistus armeest hoidumisel või deserteerumisel. Sõduril ei olnud õigust mõelda. Sõjas olnud inimesed ei soovinud teisi tappa, vaid tahtsid elada rahus. Vastuhakk valitsejate vastu tähendas kas vangistust või elu kaotust