Nimetu
inimene inimesega, mitte vürst toateenijaga.
7. Arutlus surmanuhtlusest lk 24-25; 67-70
Vürst leidis, et surmanuhtlus on kõige hullem surm üldse, hullem kui piinamine, sest et kindel
teadmine, et varsti tapetakse kindlalt ära, ajab inimese hulluks. Piinamisel säilib see viimane
lootus, et äkki pääseb eluga, kuid surmanuhtlus ise, ootamine karistuse täideviimiseni on juba
piin omaette, hullem kui surm ise. Pigem piindelda haavade käes piinamisel lootusega eluse kui
et teada täpselt ette oma surma ja siis vaimselt piinelda. Ta rääkis ka, et kõik mehed on enne
surma nutma hakanud. Enne kindlat surma tundub iga hetk pikem. Võetakse elulu mis võtta
annab. Nt üks mees, kellel oli 5 min elada, otustas, et 2 min jätab sõpradega hüvasti, 2 min
mõtleb enese üle järele. Ta väitis, et surmanuhtlus on hullem kui kuritegu, mille eest karistus on
määratud.
8. Ilukirja filosoofia. Käekiri lk 37-38; 30
annaabi.ee 
