Elu pärast surma erinevate religioonide pilgu läbi
olnud neil enam võimalik surematu olla. (Enne sõid nad surematuks tegevat elupuu vilja nagu
kreeka mütoloogias jumalad ambroosiat). Vana Testament kirjeldab taevast Jumala
asupaigana. Uus Testament seevastu kuldse linnana, peopaigana, kus ei eksisteeri midagi
halba. Nende värvikate kirjelduste mõte mõlemal juhul on aga ühene - ainult taevas saab
inimene olla igavesti Jumala lähedal. Õpetus põrgust aga pärineb sootuks hilisemast ajast.
Piibel kirjeldab põrgut tule-, suitsu- ja piinapaigana, kuid põhiline aspekt, mida tähele panna,
on siiski see, et põrgus ollakse Jumalast lahus. Katoliku kiriku puhastustuli tähendab aega
enne igavikku, kus inimene puhastub oma pattudest. Pühakud pääsevad otse taevasse ja need,
kes meelt ei paranda, suunduvad põrgusse. Piiblis ei ole kirjas, et pääsevad kõik inimesed.
Vastupidi - pääsevad vaid need, kes valivad usu.
Islami õpetuse järgi lahkub inimese hing kehast ja saab sellega taas kokku
ülestõusmises