Euroopa ja Eesti õigusajalugu
Kanoonilise õiguse õitsengu perioodil
kõrgkeskajal arenes välja tõendusteooria. See oli tehniliselt arenenum kui
vandemeheinstituut ja jumalakohus. See levis kiriku ja kanoonilise õiguse mõjul üle kogu
Euroopa. Tõenditeooria järgi oli oluline panna süüdistatav oma süüd üles tunnistama,
kusjuures meetodid ei olnud olulised. Sellele lisandus veel religioosne arusaam:
ülestunnistamisega, mis religioosselt tähendas patu omaksvõttu, sai võimalikuks patustaja
hinge päästmine. Piinamisinstituut pärines hilis antiikajast, mil seda rakendati röövlibandedest
lahti saamiseks. Keskajal sai piinamine tavalise kriminaalprotsessi osaks tolleaegse sõja ja
vaenu nägemuse alusel. Sõja juurde kuulus harjumuspäraselt sõjavangide piinamine, et neilt
vaenlase kohta andmeid välja pressida. Kuna sõjavange peeti kurjategijateks, muutus nende
piinamine veelgi tavalisemaks. Piinamine kandus üle krim.protsessist normaalmenetlusse.