NIKOLAI Ja mis te tegite? LUMI Tegin lahti. NIKOLAI 47 Ja mis juhtus? LUMI Näete ise, mis juhtus. NIKOLAI Mis te värisete, seiske sirgelt! LUMI Ei jaksa, pakk kaalub kuus kilo. NIKOLAI Edasi. LUMI Noh, ja siis ma mõtlesin, et on kahtl…. NIKOLAI Ärge korrutage! EMA LUMI Ole vait, anna siia, ma näitan ise, minuga pole hullu, kui midagi juhtub. LUMI Tegin lahti ja… NIKOLAI Noh! LUMI Ärge piinake mind. NIKOLAI Kommunist peab tugev olema! LUMI Andke armu! EMA LUMI Las ma hoian ise, sa oled ikka lödi küll. NIKOLAI Vaatame - miks te paki lahti tegite, kas tundus, et see on teie oma? LUMI Ei, tahtsin teid hoida õnnetuse eest, ikkagi kuus kilo. NIKOLAI No mis seal on, liha? LUMI Nii võib ka öelda. NIKOLAI Mis mõttes? LUMI See oli sütik, mis, kurat, lahti läks. NIKOLAI Mis seal siis on? LUMI Kuus kilo dünamiiti. Kulub meile ära. EMA LUMI Seda on alati vaja. NIKOLAI Just.
ajal: «Tom, sa vähkred ja räägid nii palju unes, et hoiad mind pool ööd ärkvel.» Tom kahvatas ja langetas pilgu. «See on halb tundemärk,» ütles tädi Polly tõsiselt. «Mis sul südamel on, Tom?» «Ei midagi. Ma ei tea midagi olevat.» Kuid poisi käsi värises nii, et ta kohvi maha loksutas. «Ja sa räägid igasugust lollust,» jätkas Sid. «Eile öösel sa ütlesid: «See on veri, see on veri, näe mis see on!» Sa ütlesid seda mitu korda. Ja siis sa ütlesid: «Ärge piinake mind nii -- ma räägin kõik.» Mida sa räägid? Mis sa tahad rääkida?» Kõik ujus Tomi silme ees. Pole teada, mis oleks võinud veel juhtuda, kuid õnneks kadus murepilv tädi Polly näolt ja ta tuli Tomile appi, ilma et oleks seda ise teadnud. Ta ütles: «Ah! Seda teeb kõik see hirmus mõrv. Ma näen seda ka ise praegu igal öösel unes. Mõnikord näen unes, et see olen mina, kes seda tegi.» Mary ütles, et temaga on sama lugu. Sid näis rahule jäävat. Tom kadus omaste hulgast nii
surema algul haavadesse ja hiljem nälga mingisuguses viletsas Chantilly kõrtsis, ilma et oleksite vaevunud kordki vastama minu kirglikkudele kirjadele.» «Aga, härra Porthos,» sosistas advokaadiproua, kes tundis, et võrreldes tema käitumist tolle aja suursugusemate daamide käitumisega, oli ta toiminud ebaõigesti. «Mina, kes ma ohverdasin teie pärast paruness .. .» «Ma tean seda hästi.» «Krahvinna ...» «Härra Porthos, ärge piinake mind!» 334 «Hertsoginna . . .» «Härra Porthos, olge suuremeelne!» «Teil on õigus, proua, ma ei jätka enam.» «Minu abikaasa ei taha aga laenamisest midagi kuulda.» «Proua Coquenard, meenutage esimest kirja, mis te mulle kirjutasite ja mis on mulle mällu sööbinud.» Advokaadiemand ohkas sügavalt. «Summa, mis te laenuks küsisite, oli aga ka natuke liiga suur,» ütles ta. «Proua Coquenard, mina eelistasin teid. Mul tarvitseb ainult kirjutada hertsoginna ...
annaabi.ee 
