Naha seenhaigused
Pärmseene sündroom avastati 60ndatel aastatel USAs ja sellest ajast seda aegajalt ka diagnoositakse,
aga tegelikkuses tegeldakse selle probleemiga siiani vähe, sest pärmseene diagnoosimine on laboratoorselt
problemaatiline väljaheide peaks laborisse jõudma õige tulemuse saamiseks tunni jooksul. Kuid pärmseene
probleem on tänapäeval väga laiaulatuslik ning levinud.
Peensoole harude ehk hattude küljes elab inimese eluks ja seedimiseks vajalik mikrofloora. Seal on nii
piimhappebaktered, coli ja cocktüübilised bakterid (liha mädandamiseks), soolekepikesed ja paljud teised
bakterid. Lisaks neile kuulub meie peensoole normaalsesse mikrofloorasse ka pärmseen. Tervel inimesel on
soolestiku mikrofloorast umbes 20% pärmseent. See on õrn tasakaal, sest kui pärmseen hakkab hõlmama
suuremat või väiksemat osa , siis on see mõlematpidi halb. Kui pärmseent on vähem, oleme me rohkem
haavatavad viiruste poolt