Mari oli 20-aastane noor naine, kes pärast oma õe surma tema asemel Tõnule naiseks ning lastele kasvatajaks tuli. Iseloomult oli Mari elurõõmus, julge, mugavustarmastav, lapsiarmastav, vallatu. Tolleaegsate morralinormidesse ja tavadesse Mari ei mahu. Tollel ajal peeti normaalseks, et naistel ei ole sõnaõigust. Mehed pidasid ennast naiste valitsejateks. Raamatus on palju viiteid, kuidas mehed naisi kui asju kohtlesid. Näiteks võib tuua seda hetke, kui piimavedaja Marist rääkides teda ,,selleks" nimetas. Mari tajus küll meeste võimu, kuid ei tahtnud sellele alluda. Kremerile hakkas Mari meeldima ning ta soovis, et too teda mõisas lõbustamas käiks. Kremel arvas, et kui pakub Tõnule midagi vastu, siis ei piina teda ka südametunnistus. Algul Tõnu vaid naeris sellise ettepaneku üle, kuid kuulates kui hästi piimamehel läheb, hakkas ta kadestama. Oli vaid vaja Mari nõusse saada.
omavahel kokku, Mari käest nõu küsimata. Naisele hakkas selline käitumine vastu ja nii ta ei nõustunudki. Oleks Kremer Mari käest isiklikult küsinnud oleks Mari nõus olnud. Sellele järeldusele tulin ma tänu põrandapesemise stseenile, kus Kremeri "hepitusele" Mari "lustaka aiatusega ühendatud naerupilgul" vastas. Raamatus palju viiteid kuidas mehed tollel ajal naisi kui asju kohtlesid. Näiteks nimetas piimavedaja Marist rääkides teda "selleks" jne. Seetõttu oli Vildest sellise raamatu kirjutamine uuendus. Mida rohkem Vilde ühikonda kirjeldab, seda selgemaks saab vajadus raamatu Mari järele, kes oma iseloomuga andis Vildele hea võimaluse ühiskonda kritiseerida. Mari puikles tükk aega meeste plaanidele vastu, kuid lõpuks siiski nõustus Kremeriga vahekorda astuma. Ma arvan, et ta tegi seda seetõttu, et talle lõppuks vaba valik oli jäänud
omavahel kokku, Mari käest nõu küsimata. Naisele hakkas selline käitumine vastu ja nii ta ei nõustunudki. Oleks Kremer Mari käest isiklikult küsinnud oleks Mari nõus olnud. Sellele järeldusele tulin ma tänu põrandapesemise stseenile, kus Kremeri "hepitusele" Mari "lustaka aiatusega ühendatud naerupilgul" vastas. Raamatus palju viiteid kuidas mehed tollel ajal naisi kui asju kohtlesid. Näiteks nimetas piimavedaja Marist rääkides teda "selleks" jne. Seetõttu oli Vildest sellise raamatu kirjutamine uuendus. Mida rohkem Vilde ühikonda kirjeldab, seda selgemaks saab vajadus raamatu Mari järele, kes oma iseloomuga andis Vildele hea võimaluse ühiskonda kritiseerida. Mari puikles tükk aega meeste plaanidele vastu, kuid lõpuks siiski nõustus Kremeriga vahekorda astuma. Ma arvan, et ta tegi seda seetõttu, et talle lõppuks vaba valik oli jäänud. Ennem, kui Prillup proovis teda
annaabi.ee 
