Eestlased Kivirähki silmade läbi ("Rehepapp")
äkilise, kurja, juhmina. Teda oli lihtne ninapidi vedada, näiteks veretilkade asemel
sõstramahlatilkade andmine ning teose lõpus rebisid hundid ta tükkideks, sest
Rehepapp vedas põrgulist ninapidi. Kollid olid hirmsa väljanägemisega, põhjustasid
füüsilisi vigastusi, mummid nende eriliik. Mardus oli surmahaldjas, kes ilmus kohta,
kus keegi hakkas surema. Kratt oli isetehtud varanduse tooja, kellele andis Vanatühi
hinge. Puuk selles teoses seevastu aga piimavaras: imes end võõras laudas
lehmapiima täis ja viis siis selle koju. Tuulispask oli halva inimese hing, kelle kere
vedeles samal ajal näiteks metsas. Tuulispeaks muundumise tõttu suri teoses kilter.
Näkk oli pahatahtlik olend, enamasti naine, kes elas vees. Ta hirmutas või meelitas
inimesi, et neid kätte saades uputada. Kuid kui inimene ei kartnud teda, andis talle
varanduse. Nii said Imbi ja Ärni omale kaks kullakotti, mille saamisest nad ammu olid
unistanud, kui Liinat päästmas käisid