Muinasjutt, Keefiripoiss Keijo seiklused
Löödi siit ja lükati sealt. Lõpuks võttis aga
Keijo jõu kokku ja virutas Kamara Kallele rusikaga vastu silmi. Nii, et Kamara Kalle
oimetuna maha langes. Keefiripoiss Keijo jätkas teekonda.
Oma teel "Külma Tipuni" nägi ta veel palju erisugust rahvast, aga nemad olid enamasti
sõbralikud. Mida kõrgemale Keijo jalutas, seda vähemaks rahvast jäi.
Ta oli jalutanud juba mitu mitu tundi. Või kes teab, ehk juba mitmeid päevigi, Kliima
muutus järjest külmemaks ja külmemaks. Piimatilgad ta nina all hakkasid jäätuma ja ta
tundis kuidas tema keha kivistuma hakkab. Aga Keefiripoiss oli julge ja tal oli oma
eesmärk. Jõuda tippu, Maksku, mis maksab. Ta rükis muudkui edasi ja edasi.
Keijo oli juba väga külmas tsoonis, vaid mõned sammud tipust puudu. Kuid ta keha
paistis olevat jääs. Silmad ei seletanud enam. Mida suuremaks häda läks, seda rohkem
hakkas ta mõtlema oma sõprade peale, kes temast maha jäid ja kui väga ta oma
tüdrukut Peti Piiat ikkagi armastab