puuduva ensüümi laktaasi tablettidena sisse võtta. Majanduslik tähtsus Piima põllumajanduslik kogutoodang on umbes 500 miljonit tonni aastas, millest umbes 85 protsenti lehmapiim. Kõige suuremad piimatootjad on USA, India ja Venemaa. Nii mõneski kultuuris, mis pärineb põhiliselt karjastest ja nomaadidest, on piimaloomapidamine, piim ja piimasaadused (näiteks juust, jogurt) toitumises kesksel kohal, kuid on ka rahvaid, kes peale rinnapiima üldse piima ei tarvita. Piimatarbimine kasvab maailmas jõudsalt, kuid ülekaalukalt piimasaaduste kujul. Toiduainetetööstus töötleb piima arvukates vormides alates pagaritööstusest ja jäätisetööstusest kuni lihatöötlemiseni ning konservitööstuse ja kulinaariatööstuseni välja. Piimatootmine Eesti Eestis toodetud joogipiimast on üle 90 protsendi 2,5-protsendine piim. 25. märtsil 2004 kiitis Euroopa Liidu piima ja piimatoodete korralduskomitee heaks määruse
22 Vastsündinud põrsastel puuduvad harjased ja nahaalune rasvkude ning organismi energiavarud (glükogeen + rasv) on väga väikesed (võrreldes inimbeebiga vaid 8 %). Vastsündinud põrsad peavad väga kiiresti saama ternest (tavaliselt 20 30 min pärast sündi) ja nende kolostrumi tarbimine esimese elutunni jooksul on suur 5 7 % kehamassist. Piimatarbimine esimesel elupäeval on seotud põrsa kehamassiga (KM), keskmiselt 315 340 g/kg KM kohta (max. 450 g/kg). Esimesel elupäeval on põrsa kehamssi dünaamika varieeruv (-136...+233 g) Kolostrumis on palju piimasuhkrut ja rasva, mida vastsündinud põrsad täielikult oma energiavajadusteks ära kasutavad (kõige kiiremini metaboliseerub laktoos). Kolostrumi proteiinisisaldus on samuti suur, kuid vastsündinud põrsal on selle oksüdeerumise võie madala.
annaabi.ee 
