Tunnusete jaotusviisid: 1. Tunnuse muutlikkuse määr a) eluea jooksul muutumatud tunnused. 1. Inimesel: vererühmad, silmapõhja muster, sõrmejäljed 2. Lehmal: sugu, silmade asukoht, immuunsusbakterid veres b) väheses ulatuses muutuvad tunnused neid määrab väike osa geene 1. Inimese juustel: valguline koostis, juuste diameeter 2. lehmadel piimal: biokeemiline koostis (valgu-, rasva- ja laktoosisisaldus. Piimarasvasus värskelt lüpstud piimal 3-6 %) c) suures ulatuses muutuvad tunnused neid määrab palju geene 1. Inimese juustel: pigmendi (melamiini) hulk, juuste pikkus 2. Lehmadel piimal: hulk (aastane väljalüps 5000 kg 15 000 kg) 2. tunnused on: a) kasulikud. Loomadel: varjevärvuse muutus, karvastiku tihenemine seoses sesoonsete kliimamuutustega, tingitud refleksid ehk uute kogemuste omandamine b) kahjulikud
Regressioonikordaja väljendatakse samades ühikutes nagu mõõtandmedki. Näit. bpiim/rasv,kg=19 kg. See tähendab, et piima rasvasisalduse suurenemisel (aretustöö tulemusena) 1 kg võrra, suureneb lehmade piimatoodang 19 kg võrra. See tunnus, mis on murrujoone all, suureneb 1 ühiku (kg, cm, mm jne.) võrra ja murrujoone peal olev tunnus mingi ühiku võrra. Regressioonikordaja (seose) võib välja arvutada ka emade ja tütarde toodangunäitajate vahel: kui ema piimarasvasus suureneb 1 ühiku võrra, kui palju suureneb või väheneb siis tütarde piimarasvasisaldus. Y-tunnuse teoreetiliste väärtuste ( y^ ) leidmine kindla X-tunnuse väärtuse alusel (x) toimub regressioonivõrrandi abil: y^ = a + b y / x x , kus a võrrandi vabaliige b y / x - regressioonikordaja x X-tunnuse väärtus Vabaliikme a väärtus arvutatakse järgmiselt:
annaabi.ee 
