Pääsusaba
tema esimesed lähemad sugulased, nagu puriliblikas (Iphiclides podalirius),
leiamegi Lõuna Euroopast. Puriliblikat on Eestis tabatud vaid ühel korral,
1936. aastal.
Pääsusaba lendab kiiresti ning tõuseb tihti väga kõrgele, aeg-ajalt oma
kaunitel tiibadel planeerides. Õitel peatub ta üpris sagedasti, imeb nektarit ja
lehvitab oma uhkeid tiibu. Isaseid võib näha kindlal marsuudil edasi-tagasi
patrullimas.
Emane asetab munad mõne sarikalise, tavaliselt soo-piimaputke, värsketele
lehtedele. Röövikud on mürgised- ere hoiatusvärvus peabki linde eemale
peletama. Suve lõpul kinnitub röövik oma toidutaime varrele, nukkub ning
veedab talve kaitsva lumevaiba all.