Soome-ugri rahvakultuur
Loomakasvatus on olnud teisejärguline. Komimaa,
eriti põhjapoolsed piirkonnad, pole end siiski kunagi ise leivaviljaga varustada suutnud ning nõukogude perioodil
orienteeriti Komi ANSV põllumajandus eelkõige loomakasvatusele. Permikomide asuala on viljakasvatuseks pisut
soodsam. Lisaks sellele on väga oluline olnud küttimine ja ka kalapüük, põhjapoolsetel aladel olid need olulisemadki
kui põllumajandus. Izmakomid on tegelenud kõrgetasemelise piimakarjandusega, mida võimaldavad avarad
luhaheinamaad. Lisaks sellele tegelevad izmakomid alates 19. sajandi keskpaigast ka põhjapõdrakasvatusega. Juba
alates 19. sajandist on komidele lisaelatist pakkunud metsatööstus, alates 20. sajandi keskpaigast üha enam ka muud
modernse ühiskonna majandusharud.
Usund
Komid on juba alates 14.-15. sajandist valdavalt õigeusku. Kaugematel ääremaadel (Petsora, Võtsegda ülemjooks,
jasvakomid) leidub ka vanausulisi
annaabi.ee 
