"piimakarjakasvatuspiirkond" - 1 õppematerjal

Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused

Domineerima jäi mõisamajandus. Mõisnikule kuulus 42% põllumajndusmaast. Mõisatest kujunesid suurmajandid, mis tootsid turu vajadusteks ja kasutasid palgalist tööjõudu. Mõisnikud hakkasid ka talusid müüma. Vaatamata intensiivsele talude pärisostmisele olid vaid vähesed talupojad ostetud kohtade pärisomanikud, kuna teglikult paljud talupojad maksid vaid osa hinnast ostulepingu sõlmimisele, ülejäänud osa tasuti aja jooksul. Eestist kujunes Venemaa piimakarjakasvatuspiirkond. Jätkus põlluharimise intensiivistumine:hariti üles uusi maid, muretseti uusi põllutöömasinaid, võeti kasutusele kunstväetisi. Suurt tähelepanu pöörati sordiaretusele. Majanduslik olukord 1900-1918 (sh rohkem tähelepanu tööstuse arengule, kuid ka põlluamajanduse arengule) Eesti majnduse areng sõltus ülevenemaalise turu nõuetest ja vajadustest. 20. sajandi alguseks oli tähtsaim tööstusharu eestis tekstiilitööstus. Teisel kohal oli toiduainetööstus ja kolmandal