Emassuguelundid
Strooma kaitseb
haigustekitajate vastu.
Parenhüüm on piima produtseeriv kollakas näärmekude. Imetinäärmeks (gl.
Mammaria) nimetatakse imetikeha parenhüümset alaosa, mis on seotud ühe
nisajuhaga.
Jaguneb imetinäärmesagarateks (lobi glandulae mammariae) ja need
omakorda imetinäärmesagarikeks (lobuli glandulae mammariae),
imetinäärme lõpposadeks, kus tekib piim, on mikroskoopilised
näärmealveoolid.
Piimanäärme viimasüsteem:
Algab alveolaarjuhadega, jätkudes piimajuhadega (ductus lactiferi). Piimajuhad
avanevad piimaurkesse (sinus lactiferi), mis paikneb imetikeha ventraalses osas.
Urge on piima kogunemise paigaks ning jaguneb:
Näärmeosaks (pars glandularis), mis paikneb imetikehas
Nisaosaks (pars papillaris), mis paikneb nisas. Nisaosast saab alguse
nisajuha (ductus papillaris), mis lõpeb ventraalselt nisasuudmega (ostium
papillare), mida ümbritseb nisasfinkter (m. sphincter papillae), mis väldib
piima väljavoolu nisast.
annaabi.ee 
