Leida Laiuse filmi „Mäeküla piimamees“ kokkuvõte.
kiindumust oma kasuemasse.
2. Tõnu surm
Tõnu surm sai alguse sellest, kui ta Maasikaga kõrtsis omi muresid jagasid. Nad võtsid napsu
ning lõid tantsu, kuniks tuli aeg koduteele asuda. Kuna väljas oli külm, siis Tõnu juuksed ja
habe olid härma läinud, ning tasapisi hakkas Tõnu ise ka külmuma. Enne surma nägi ta
nägemust, et Mari palus tal magada, mitte tühja juttu ajada ( see oli justkui vihje, et ilma
piimadeta oleks tema elu parem olnud). Hobune, kes tema vankri ette oli rakendatud teadis
koduteed ning toimetas vankri koos surnud Tõnuga koduukse taha. Mari nägi nende
saabumist ning läks neile vastu, kuid märkas, et Tõnu on surnud. Seepeale sõnas, ta et seda ta
küll ei tahtnud.
Kõige enam jäi meelde, see hetk kui Mari nägi surnud Tõnut vankrisse külmununa. Kindlasti
jäi meelde ka talvine öö, paks lumi.
3. Prillupi kinnisidee