Mükotoksiinid piimas ja piimatoodetes (piimahügieen)
väike ning praegusel ajal loetakse riskiteguriks vaid aflatoksiin M1 jõudmist piima. Ekskretsioon
oleneb eelkõige konkreetse mükotoksiini metabolismi, imendumise ning eritumise iseloomust, aga
lisaks erineb see ka indiviiditi, päeviti ja lüpsikorriti. Vatsabarjääri ulatust, imendumist ja
metabolismi mõjutavad ratsiooni koostis, söödavad kogused, lehma tervis, seedeprotsesside
toimimine ja maksa biotransformatsioonivõime. Terve lehma piimaalveoolide epiteel ja
verekapillaaride endoteel on läbimatud polaarsetele või suurte molekulmassiga osakestele. Mastiit
ja vähesemal määral süsteemne infektsioon mõjutab udarabarjääri ning piima ja vere pH gradienti
märgatavalt, muutub erinevate ainetega seonduda võivate plasmaproteiinide osakaal, millega
mükotoksiinide eritumine piima võib oodatavaga võrreldes täiesti muutuda. Hiljuti on
udaraepiteelist avastatud transmembraanne transporter BCRC, mis võimaldab mõnede piima