Tõde ja Õigus II Terve tekst
..a! O...o! Mis see on?" Ja enne kui ükski jõudis sõnagi seletuseks
lausuda, oli see väike valge papist vaimuke, kelle ihuliikmed vehklesid ainult niitide abil, mis
seisid otsapidi Lible käes, puruks kistud ja klassile näkku paisatud. Ainult irvitav molu jäi veel
oma niidi otsa kõlkuma. Seega oli siis kogu ettevõte paljastatud ja nagu võidurõõmsalt karjus
Slopasev:
,,Tean! See oled sina, Piilu! Sinu käed on laua all!"
Nende sõnadega kargas ta oma raske kehaga kateedrilt, et minna Piilut püüdma. See oligi
silmapilk, kus see õige sünnipäevavaimustus valla pääses. Sest kogu laudadeesine ja ka nende
vaheline koridor oli täis külvatud paberist tonge ning nad ei puudunud isegi laudade all ei siin
ega teistes klassides, et õpilaste jalad võiksid neid kokkuräägitud silmapilgul tabada. Kui nüüd
härra Slopasev täis püha viha kateedrilt maha kargas, et püüda arvatavat kurjategijat, siis
hakkas tema jalge all hirmus ragin ja paukumine