A.dumas Kolm musketäri terve raamat
vahele ja suundus kui surma-mineja teele, mis viis laagrisse.
XV STSEEN ABIKAASADE VAHEL.
Nii nagu Athos oli arvanud, tuli kardinal varsti alla. Ta avas toa ukse, kus viibisid
musketärid, ja leidis Porthose ning Aramise ihu ja hingega täringuid mängimas. Ta laskis
kärme pilgu üle toa käia ja märkas, et üks mees puudub.
«Mis on saanud härra Athosest?» küsis ta.
«Monseigneur,» vastas Porthos, «võõrastemajapidaja jutust näis Athosele, et tee ei
ole päris ohutu, ja ta läks piilurina ette.»
«Ja mida tegite teie, härra Porthos?»
«Mina võitsin Aramiselt viis pistooli.»
«Nii, nüüd võite koos minuga tagasi pöörduda.»
«Oleme Teie Eminentsi käsutuses.»
«Siis hobustele, mu härrad, on juba hilja.»
Tallipoiss ootas ukse ees, hoides valjastest kardinali hobust. Veidi eemal pimeduses
seisid kaks meest kolme hobusega. Need mehed olid samad, kes pidid saatma mileedi La
Pointe'i forti ja valvama tema laevaleminekut.