Tõde ja Õigus II Terve tekst
teineteisest mööda, aina mööda. Ütle nüüd ise, kuidas sa seal ujud, kus niipalju aurulaevu.
Juba paljast hirmust saad krambi jalga või rabanduse südamesse. Jah, oleks veel suine aeg,
siis sa näeksid. Soojaga aina tudengid, tudengid, tudengid... venelased, sakslased, poolakad...
kõik särgiväel, õllekorvid lootsikus... ise trimpavad, laulavad. Rahvas istub kaldal, kuulab. Mine
katsu veel seal ujuda! Kohe mõlaga pähe, muud midagi. Ja ära piiksatagi, muidu saad
paremini... Aga nüüd pole suuremat midagi, sellepärast pöörame siit paremat kätt, sest kaua sa
ikka jõge vahid, vesi nagu vesi kunagi. Juba eile nägid teda. Puusilda tead sa ka! Mineval
kevadel pidid jäätükid teise kaasa viima. Ega ta kivisillast kaugemale poleks saand, seal oleks
ta ikkagi toppama jäänd. Küll nagises, aga paigal püsis. Eks näe tuleval kevadel! Ükskord läheb
ta ikkagi, see on minu arvamine."
annaabi.ee 
