A. Mälk "Õitsev meri"
Ei näidanud maailmale seda, mida ta südames tundis: kinnise
iseloomuga inimene.
Vahel võib teda pidada ülearu karmiks ja tuimaks, ometi
laseb tema sisemine tugevus tal elu rasketel hetkedel üksi
hakkama saada ja teiste toetamiseks veel naljasõnagi leida.
Näiteks võttis Turja Laas pärast tulekahju, mis hävitas tema
kodu, maja sütest piibutuld ja silmitses merd, nagu poleks
tema asigi. Ainult tugevam piibukiskumine või pikk mere
ääres seismine, märkamata piibu kustumist, lasevad aimata
tema ,,murede valulikkust."
Turja Laas tunnistab: ,,Rumal õpib elukoolis, aga kes enne
õppinud, sel jääb mitu nuhtlust nägemata."
Oskust oma eluga rahul olla õpetab Turja Laas ka
noorematele: "Ega inimene pole tulnud siia maamuna otsa
oma sisikonda täis ajama [], kui on siis sööme jälle []."