Ajalugu (keskaeg, varauusaeg)
Kirikuvanne inimene ei saanud osa sakramentidest, ta ei saanud pihtida
ning ta ei saanud kiriklikku matust. Aastal 1521 kuulutas keiser Karl Viies Martin Lutheri lindpriiks kõik
võisid teda tappa ning seadused neile ei kehti. Saksamaa vürst Friedrich Tark võtti ta oma kaitse alla. Tema
Wartburgi lossis tõlkis Luther Uue Testamendi uussaksa keelde. Sola scriptua ainult pühakiri. Tänu sellele
saadi aru, et igal inimesel peab olema võimalus lugeda piiblt. Et lugeda, on vaja lugemisoskust ehk
emakeelset haridust. Martin Luther eitas samuti vallalisusnõuet. Ta arvas, et igal inimesel peab olema
võimalus abielluda. Samuti jäi seitsmest sakramendist alles kaks ristimine ja armulaud. Saksamaal
puhkesid ususõjad. Kõigepealt oli talurahva sõda, kus sõdisid aadlikud ja talupojad. Siis tuli sõda aadlikute
ja Saksa Rooma keisri vahel. Sõjad lõppesid Augsburgi usurahuga aastal 1555. ''Cujus regio, cjus
religious'' kelle võim, selle usk