Rootsi aeg eestis
Piiblit aga Eesti keeles ei olnud, seetõttu tõusis päevakorrale piibli tõlkimine eesti keelde. Sellega
oli seotud aga palju probleeme. 1 pidi leiduma inimene kes oskab võrdselt hästi nii saksa kui eesti
keelt. 2 kerkis küsumis kas tõlkida lõuna või põhja eesti murdesse. 3 inimene kes piiblit tõlkis pidi
looma ka uusi sõna mida sel ajal eesti keeles polnud.
Nende probleemide üle peeti piiblivaidlusi ehk Piiblikonverentse, kus osalesid peamiselt
kirikuõpetajad. Takistuseks oli ka kindla kirjaviisi puudumine sest kirikuõpetajad pooldasid
võõrtähtede kasutamist. Seoses sellega kerkis üles küsimus eesti keele grammatikakoostamisest.
Sellega sai hakkama tallinna toomkirikuõpetaja Heinrich Stall, kes 1637. aastal avaldas esimese
eesti grammatika. Seal olid ikka kasutusel võõrtähed. Ometi kasutati seda õpikut mitukümmend
aastat kuni lõpuks 1693
annaabi.ee 
