aastal ja oli Tartu Maarja kirikus ametis kuni 1552.aastani. RIIA Esimeseks reformaatoriks Liivimaal võib pidada Saksamaalt pärit Andreas Knopkenit, kes oli aastatel 1517-1519 kaplaniks Riia Peetri kirikus. Tema töö ei pakkunud talle rahuldust, sest tema sõnul teenisid riialased rohkem kõhtu ja kõri kui vaimu. Knopken pöördus tagasi Saksamaale 1520.aastal, kust temast sai Lutheri õpetluste pooldaja. 1521.aastal Riiga naasnuna alustas ta piiblitundide pidamist. 1522.aasta sügisel määras Riia linna magistraat tasakaaluka usuuuendaja Knopkeni Riia Peetri kiriku esimeseks evangeelseks õpetajaks. Knopken suri 18.veebruaril 1539 ja maeti Riia Peetri kiriku altari ette. TALLINN Aastal 1523 saabusid esimeste reformaatoritena Saksamaalt Tallinnasse endine munk Johann Lange, kes hakkas jutlustama Niguliste kirikus ja kaplan Zacharias Hasse, kes tegutses Oleviste kirikus. Oleviste kiriku
8 Zinzendorfi reis oli väga edukas, ta pidas rahvast täis kirikutes mitmeid jutlusi. Tema isiksus ja sõnum võeti vaimustusega vastu mitte ainult aadli seas, vaid ka vaimulike ja linnakodanike hulgas. See avas ukse vennastekoguduse edasisele tööle järgnevatel aastakümnetel. Zinzendorf töötas välja nn ,,Liivimaa plaani", milles hernhuutlaste vennastekogudus pakkus oma vendi aitama tööga ülekoormatud luteri pastoreid, kui need seda vajavad. Vendade ülesanneteks olid peamiselt piiblitundide pidamine, praktiline töö ja väikegruppides kogunevate koguduseliikmete juhtimine aktiivsele kaastööle koguduses, kusjuures pastori positsioon jäi puutumatuks. Hingehoiutöös vajasid need vennad kohalike usklike, nn ,,kohalike töötegijate" abi, kes nad järk-järgult ka välja vahetasid.9 Vennastekoguduste liikumine osutus eestlaste seas äärmiselt populaarseks. Pärast Zinzendorfi külaskäiku Liivimaale liitus väga palju eestlasi vennastekogudusega. 1742.
annaabi.ee 
