EESTI UUSAEG
keeles ja soome keeles 1642. Läti keeles 1689.aastal.
Eestikeelne vaimulik ja ilmalik kirjandus
Kasutati eesti keelt, mille oli kirja pannud saksakeelsed pastorid, eestlaste mõju oli
väga tühine. Kirikukeel suunas kogu eesti kirjakeele arengut kuni 19.saj alguseni.
19.saj alguskümnenditel toimus alles esimene olulisem muudatus, kuni 19.saj
alguskümnenditeni oli tegemist kirikukeelega, mille normeerivaks tekstiks oli
1739.aasta Piibel. A T H liikus rahva hulgas ja otsis sõnu Piibliterminite kasutamiseks,
et keel oleks võimalikult rahvapärane.
Kirikliku kirjanduse juures põhiteoseks Piibel, aga anti ka välja väiksemaid trükiseid.
18.saj anti ka välja ilmaliku sisuga eestikeelset kirjandust. Kõige laiema levikuga
kalendrid, mis olid mõeldud talurahva jaoks, mille põhiosaks oli kalender, aga
kalendritel olid lisad, mis sisaldasid õpetlikke jutte, mis puudutasid nt ülevaateid
teiste maade kohta, jutustused ajaloost, nõuanded tervishoiu kohta. Algselt olid lisad
annaabi.ee 
