samas puuduvad dekoratsioonid ja kostüümid. Lisaks oratooriumitele hakati kirjutama: missasi, reekvieme, passioone, kantaate ja vaimulikke kontserte. Kõik need uued vokaalsümfoonilised suurvormid olid vormiliselt ja ülesehituselt küllalt sarnased. Neis kõigis kasutatakse sooloaariaid, vokaalansmableid, suurt segakoori, retsitatiive (sisu ümber jutustaja), instrumentaalseid koraale. Teiste erinevused tulenevad aga eesmärkidest ja sisust. Tekstina kasutatu piiblitemaatikat, aga ladina keeles. Vaimulikud kontserdid arenesid välja motettidest. Lauluhäälte saateks esinevad pillid. Peale Itaalia ja Saksamaa kujunesid veel eeslinlikekes barokkmaadeks veel Inglismaa ja Prantsusmaa. Tuntumad Inglise heliloojad Hnery Purcell (1659-1695), Thomas Morley (1557-1602). Barokk ajastu tippu kerkis ka Prantsusmaa, kus kaheks tähtsamaks heliloojaks olid Francois Couperin (1668-1733) ja Jean-Philippe Paneau (1683-1764) KUULAMISED: 1) Claudio
4 2. Looming El Greco looming on omapäraseimaid nähtusi kunstiajaloos. Geniaalse tormilise temperamendiga on ta oma töödes ühte sulatanud hilisbütsantsi ikoonimaali traditsioonid, tol ajal üldiselt valitseva maneristliku vormikäsitluse ja veneetsia kolorismi; nii lõi ta äärmiselt ilmeka vormikõne, millel on väga palju ühist moodsa ekspressionismiga (Vaja 1999:556). Enamik El Greco maalidest kujutab piiblitemaatikat või legende pühakutest (Krausse 2006:25). Lisaks religioosse temaatikaga piltidele valmis EL Greco pintsli all rida suurepäraseid portreid (Corrain 1999:59). Oma portreedes esineb El Greco väga peenetundelise, kuigi subjektiivse meistrina; kõik kujutatud isikud näivad rangete, kinniste ja külmadena (Vaja 1999:557). El Greco maalis ka mõned harvad maastikud-kummaliselt emotsionaalsed Toledo vaated (Piper 2006:175). 2.1 Isikupära
Esimesel kohal on hingeelu avamine. Tõuseb tahvelmaali osatähtsus, kunst on privaatne ja kuulub kodanlusele. Itaallastel on ranged matemaatilised reeglid, Madalmaade kunstnikud lähtuvad kogemusest. Madalmaade kunstnikud kasutavad kogu 15.sajandi õlivärve- eredamad värvid ja saab maalida kiht-kihilt. See anna võimaluse maalida ülipeeneid detaile, kujuneb välja peenmaal. Jan van Eyck- Tegutses Hollandis. Tema tähtsaim teos on Genti tiibaltar. Tegi selle aastal 1432 koos oma vennaga. Piiblitemaatikat on reaalselt kujutatud läbi peenmaali tehnika. Säravad, puhtad ja kristalsed värvid.Kasutab värviperspektiivi- kaugemad motiivid on tumedamad. Kesksel kohal on talle(lamba) kummardamine, ümber selle on ristisõdijad, pühakud, inglid. See on väga skulpturaalselt maalitud. ,,Arnolfi kihlus"(1434) - selle tellis Itaalia kaupmees. Palju sümboleid, mis sümboliseerivad abielu pühadust, nt kingad,küünal, palvehelmed. Peeglis on kujutanud ennast.
annaabi.ee 
