Piiblitõed ja elutõed Inimene vajab eluks ühiskonnas reegleid. Reeglid ja tõed on head selleks, et ühiskond toimiks. Piibel ja selles peituvad tõed ning tavad on olnud inimese elukorralduse aluseks juba väga pikka aega. Piiblitekste lugedes leiame sealt erinevaid tõdesid, mida inimesed peaksid oma elukorralduse aluseks võtma, kuid tegelikkuses tänapäeva inimesed ei pööra nendele üldse tähelepanu. Jumala kümme käsku peaksid olema ka tänapäeva inimese elu-olu aluseks. Ükski neist ei tohiks olla liiga vanaaegne või aegunud. Jumala kümnes käsus on öeldud: ära varasta, ära valeta, ära ihalda teise asju. Tihti kuuleme meediast või mõnest muust infoallikast, et kuskil on toimunud vargus. Nendest käskudest ei tohiks küll olla keeruline kinni pidada. Kui lapsel on normaalne kodu, siis need tõed peaksid olema juba lapsepõlvest selged. Sageli kuuleme, et keegi on kuskil mingi suure vale kokku keeranud omakasu saam...
näib olevat pigem omaette suurus, mis saab olla olemas ka religioonita, kuigi on traditsiooniliselt kuulunud sellega kokku. Võib olla eetiline ilma religioonita, religioossus iseendast ei muuda inimest eetiliseks, usklikud sõdivad sama metsikult kui uskmatud. Usuõpetuse projekt näib eeldavat, et eesti rahvas on suuresti luterlik ja nii tuleb usuasjade seletamises lähtuda lähedasest ja kodusest, kuigi praegusele eesti noorsoole on mitmesugused New Age kujutelmad palju lähedasemad kui piiblitõed. See teeb kirikuinimesi murelikuks ja võib olla üheks varjatud mõtteks tuua usuõpetus kooli. See aga ei sobi kuidagi kokku meie riikluse ja hariduse põhimõtetega: kool on teadmiste, mitte aga usu jagamise koht. Usu kuulutamise ja levitamisega peab tegelema kirik, aga mitte riik ja tema haridussüsteem. On ju olemas pühakodade juures pühapäevakoolid ja erinevad õppelaagrid nendele, kes tunnevad religiooni vastu huvi maast madalast.
annaabi.ee 
