visandatud. Veel mõjutas ristiusk sarkofaage, mis kaunistati kristlike motiividega, näiteks Kristuse surnust ülestõusmisega. Kasutati ka varasemast ehk antiikajast üle võetud kaunistusmotiive: viinamarjakobaraid, puuviljakorve ja joogipeekreid, millele anti piiblistseene kasutades kristlik sisu. Kristlased võtsid üle vanad ja tuntud motiivid ning andsid neile uue tähenduse. Ebausuga seotud seigad kujundati ümber piiblistseenideks. Kasutati samu motiive, mida maa-aluste matmispaikade seintel. Kristlikus arhitektuuris kasutasid arhitektid kirikute kavandamisel traditsioonilisi võtteid. Ehituskunstis kasutati palju erinevaid stiile. Esimestel sajanditel kehtis kristlaste hulgas pildikeeld, kuna see oli vastuolus Piiblisse kirja pandud käsuõpetusega, mis keelas piltide kummardamise usu sümbolina. Aja jooksul selline tabu aga kadus. Pildid võisid kristlaste seisukoha
Kujutusstiil oli lihtne, värvid selged, liikumine ja meeleolud anti edasi lihtsa joonega, näod olid reeglina ainult visandatud. Sarkofaagi matmine sai osaks siiski vaid jõukamatele kristlastele. 6 Sarkofaagikaunistuste kohta kehtib sama, mis ka freskode kohta. Kristlased võtsid üle vanad ja tuntud (paganlikud) motiivid ning andsid neile uue tähenduse. Mütoloogilised süžeed muudeti piiblistseenideks (näiteks orant ja karjane – vt lk 10). Kasutati samu motiive, mida katakombide seintel. Via Salaria sarkofaagikaunistus. 3. sajandi kolmas veerand. Illustratsioon 4. Kirikud ja arhitektuur. Esimestel sajanditel kristlikke kirikuid praktiliselt ei ehitatud. Kristlased kogunesid eramajades. Kirikuehitus nagu ka ülejäänud kristlik kunstiloome sai hoo sisse 4. sajandil. Rooma impeeriumi lääneosas ehitati kirikuid ja püstitati monumente
annaabi.ee 
