luuletekste, hiljem aga ka emakeelseid ilmalikke luuletekste, isegi armastuslüürikat. Saj lõpul keelati moteti laulmine kirikus, kuna see oli sinna toonud liig-ilmalikke meeleolusid. Seejärel muutus motett haritlaste seltskonnalauluks, kuni ta 15.saj gregooriuse koraali tekstiga kõikides häältes jälle kirikusse tagasi jõudis. Muusikaga olid keskajal seotud ka kaht liiki lavastused. Liturgiline draama – algselt piiblistseeni etendamine jumalateenistusel. Süžee esitati ladina keeles ühehäälselt lauldes. Põhines gregooriuse koraalidel. Hiljem eraldus draama järjest liturgiast ning muutus iseseisvaks etenduseks. Müsteerium – vaimulik etendus ilmaliku elemendiga, liitusid olustikulised pildid rahva elust, lauldi emakeeles, esitati väljaspool kirikut rahva kogunemiskohtades.
tähtsamad tunnused on teravkaar, roidvõlv, vitraazid (roosaken on kõige tähtsam). Roidvõlvide ehitamisel oli vaja ehitada lisatoed ja kogu see süsteem oli nii tugev, et müüre ei pidanud pakse ehitama ja just see võimaldas paljude vitraazide tegemise. (Kunstiabi: ,,Arhitektuur" ) 2.4.2. Maalikunst Gooti ajastul erines Itaalia ja ülejäänud Euroopa maalikunst märkimisväärselt. Endiselt oli tähtsal kohal kirik ja ka maalides kujutati piiblistseeni ja muud sellist, kuid varasemaga võrreldes taheti Jumalat inimestele lähemale tuua. Mõlemal juhul, Itaalias kui ka mujal, oli tähtis väga täpne ja tõetruu kujutus. Mujal Euroopas hakati kasutama erksamaid värve ja kujud venitati pikemaks. Kasutati isegi kulda, et muuta pildid luksuslikemaks. Itaalias kasutati samu toone nagu varemgi ja kuna Itaalia kirikutel olid väiksemad aknad, siis oli seintel seinamaalideks rohkem ruumi, seda mujal ei olnud, sest aknad suurenesid ja sellega
annaabi.ee 
