Tõde ja õigus
kõik muu – naise, pere, lõpuks ka lihtsa inimlikkuse – ja elu Vargamäel ei kujune
õnnelikuks (Krõõt sureb, Mari kannatab, Andres aga vaikib, muutub karmiks,
kinniseks ja raskemeelseks peremeheks, kes ei salli naeru ega kergemeelsust, kes
nuhtleb naist ja kelle eest hoiavad kõrvale lapse). Pearu kõrval unustab ta peagi
tõe, ajades taga vaid oma õigust, oma kasu, nii et põhiküsimuseks saab see, kas
peale jääb Andres või Pearu, mitte see, mis on tõde või õigus. Piiblistki ei
otsi Andres mitte lohutust, vaid õigustust oma tegudele.
Pearu Murakas – psühholoogilises plaanis üks keerulisemaid tegelasi. Tema
loomuse ulatus on väga lai. Teda valdab pinnatuse tunne, kaduvikuhirm, seetõttu
võtab ta elu nagu mängu, millel polegi mingit väärtust peale mängimise enese –
võrdleb Vargamäed kaardilauaga. Mõneti mängib Pearu Andrese kõrval triksteri
rolli (on müütiline tegelaskuju, kes teeb tempe, kavaldab, rikub häid kombeid,