oksjonile, selle asemel et olla doktor Robinsoni läheduses. Mul oli väga hea meeleolu; arvasin, et see oli mul väga ilusti tehtud -- uskusin, et Tom Sawyer ise ka poleks paremini teinud. Muidugi oleks ta asja ajanud uhkemini, aga sellega ma ei saa hakkame: pole seda õppinud. 402 Noh, oksjon peeti linnapuiestikus; ja veel hilise pealelõunani; ei tulnud ega tulnud lõppu. Kuningas seisis oksjonipidaja kõrval, oli talle abiks, luges mõnikord mõne väikese piiblisalmi või ütles mõne vaga lause; hertsog käis ringi ja häälitses: «Gun-gun», laiutas ennast ja püüdis kõigile meelepärane olla. Viimaks oli lugu läbi ja kõik müüdud. Kõik, peale vana väikese krundi kalmistul. Siis nad tahtsid sellest ka lahti saada -- ma pole iialgi näinud sihukest ahne-päitsu, nagu see kuningas oli: kõik ta tahtis neelata. Noh, kui alles selle krundi juures oldi, randus aurik ja
haavatud kui ka terved, nii kuninga kui ka kardinali mehed. Athos, Aramis ja d'Artagnan piirasid Bicarat' sisse ja sundisid ta alistuma. Kuigi ta oli üksinda kõigi vastu, pealegi reiest haavatud, siiski tahtis ta edasi võidelda. Ennast istukile ajanud de Jussac hüüdis talle, et ta alistuks. Bicarat oli gaskoonlane nagu d'Artagnangi. Ta tegi end kurdiks ja ainult naeris. Kahe mõõgahoobi pareerimise vaheajal leidis ta aega osutada mõõgateraga lapikesele maale: «Siin,» ütles ta piiblisalmi matkides, «siin sureb Bicarat, ainus nendest, kes on temaga.» «Aga neid on neli sinu vastu. Lõpeta! Ma käsin!» «Kui sa käsid, siis on teine asi,» ütles Bicarat. «Kuna sa oled minu ülemus, siis pean ma sõna kuulma.» Ta hüppas tagasi, murdis mõõga põlve peal pooleks, et see vaenlaste kätte ei satuks, viskas tükid üle kloostri-müüri ja pani käed rinnal risti, ise vilistades kardinalistlikku laulukest. Vahvust austatakse alati, isegi vaenlaste poolt
annaabi.ee 
