Vanasõna kui folkloorižanr
Vahemere idarannikut mööda Hispaaniasse; b) Idast Kreeka kaudu Sitsiiliasse ja
Itaaliasse; c) Kesk- ja Väike-Aasiast Bütsantsi ja Balkani poolsaare kaudu Ida-
Euroopasse. Euroopa piires on vanasõnalaenude liikumise põhisuund olnud
arvatavasti romaani rahvastelt germaanlastele, viimastelt läänemeresoomlastele.
Vanasõnade levikul on tähtsaks peetud selliste kirjalike allikate mõju nagu
antiikkirjandus ja piibel. (A. Hussar, A. Krikmann, I. Sarv 1984 ,,Vanasõnaraamat" lk
9)4 Mõned piibliraamatud (nt Õpetussõnad ja nn Taaveti Lauluraamat Vanas
Testamendis ning apokrüüfide hulka kuuluv Jeesus Siiraki Tarkuseraamat)
koosnevadki lausa vanasõnadest. Eestis tuntumad piiblivanasõnad on: Kes teisele
auku kaevab, see ise sisse kukub; Parem pool muna heaga kui nuumhärg pahaga;
Õndsam on anda kui võtta; Uhkus käib enne langemist.
Samas, nagu repliike juttudest, nii on irdunud ja iseseivateks ütlusteks saanud ka
annaabi.ee 
