Rahvalaulud
meloodiaga.
Viimane lisab tegevusele lüürilist meeleolu.
Ballaad moodustab tasakaaluka segu eepilisest, lüürilisest ja dramaatilisest liigist. Kui mõni põhiliik tungib teravamalt esile, siis
võib rääkida vastavalt eepilisest, lüürilisest või dramaatilisest ballaadist.
Nagu muinasjutud, rändavad ka ballaadid rahvalt rahvale, harva muudki rahvalaulud.
Ballaadide loojad on ammutanud aineid kõikjalt. Aineks kasutati ka muinasjutte, piiblimaterjali, ajaloolisi sündmusi, kuid
puuduvad mõned rahvajuttudele omased jooned, nt. didaktiline ja õnnelik lõpp. Vanade ballaadide vaimule oli melodraama võõras.
1
Laugaste, E. Eesti rahvaluule. Tallinn: Valgus, 1975 lk. 126-152
3. Terminoloogia
Vana rahvalaulu ehk regivärsi alaliikide kohta on spetsiaalsed terminid:
Karjaste huikeid märgivad: * õlletamine
* aetamine
annaabi.ee 
