Barokiajastu
olnud vaimuliku muusika k?valt. P?is huvi vokaalmuusika vastu , kuid
populaarsemaks sai instrumentaalmuusika.
Nii kujunes barokkmuusika vastandite ja kontrastide muusikaks , kus k?vuti
eksisteerisid nii pol?ooniline kui ka homofooniline muusika , tekkisid
vastandlikud meloodiat?bid dramaatiline ja koloratuurne meloodia ,
eksisteerisid k?akontrastid , d?aamikakontrastid jms. Kunstiteoste ja
muusikateoste ainestikuna eelistati piiblim?tide asemel ajaloos?dmusi ,
antiiklegende ja kaasaegset elu , muututi rohkem ilmalikumaks. Hakati enam ?
istama kangelaslikkust , suurte tegude paatost , esinduslikkust ja
liikumishoogu. Barokk kunsti- ja muusikastiilina s?dis 16.sajandi Itaalias, kus
kujunes enamik ajastu muusikaanritest, ning Itaalia oli k?gis
muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks 16. sajandi p?dluseks muusikas sai
looduse , inimloomuse ja tundemaalima imiteerimine helides. Nii sai muusikas t?