Ajaloo küsimused Eesti ajaloo teemal
Forselius.
19. H. Stahli ja B.G. Forseliuse kirjaviisid.
H.Stahli kirjaviis – eeskujuks saksa keel, see tähendab eesti keele grammatika pidi
lähtuma saksa keele grammatikast (mets – metz, lesk – lesck)
Forseliuse kirjaviis – eeskujuks talurahva kõnekeel, mistõttu tuleb tähestikust välja
jätta tähed, mida eestlane ei häälda
20. Nn piiblikonverentside kokku tulemise põhjus ja tulemus.
Piiblikonverentsidele (1686-1687) tuldi kokku selleks, et otsustada, millise kirjaviisiga
piibel Eestimaal välja anda. Lisaks sellele oli vaja piibli keelele leida vasteid eesti
keelest ja luua lausa uusi sõnu. Tulemus oli see, et ei jõutud kokkuleppele ning piibel
jäi tõlkimata.
21. Näited eestikeelse kirjasõna arengust 17. sajandil.
22. Millega läksid kultuuri ajalukku J. Hornung, A. ja A. Virginius, J. Skytte, Gustav II
Adolf, J. Fischer.
23