Eesti kirjakeele ajaloo kordamisküsimused
Arvatakse, et
koostamisel on Rossihniuse eeskujuks olnud põhjaeestikeelsed tekstid - pole katekismuse põhjal otsustades kindel.
Raamatu põhjaeestilised jooned viitavad asjaolule, et Tartu keelepruuk oli tollal selline ja et kujunevas lõuna kirjakeeles
oli rohkem ühtlust kui tollases rahvakeeles. Samal ajal on usutav, et Stahl ja Rossihnius võisid kasutada
kirikukäsiraamatute koostamisel käsikirjaliselt ringelnud materjale jutlused, piiblikatked, mida täiendasid ja varieerisid
omalt poolt. Iseloomulikud jooned: Stahli-lähedane kirjaviis, saksapärased konstruktsioonid, genitiivi asemel sageli
elatiiv. Stahli ortograafiaga sarnane, aga vähem järjekindel. Võõrapärane lausestus ei erine kvalitatiivselt Stahli omast.
Sõnavaras tüüpilised ja haruldased lõunaeesti sõnad. Saksa laensõnad.
Gutslaff - keelemees ja vaimuliku kirjanduse tõlkija. Gutslaff suhtles talupoegadega: oskas hästi eesti k. Ta suurim
annaabi.ee 
