Läti ajalugu
saj II pooleni
läksid nad oma rahva jaoks kaotsi, saksastusid täielikult, ei tunnistanud end lätlaseks ega osalenud
üldreeglina hiljem ka rahvuslikus liikumises.
Kirjasõna levik. Lätikeelse kirjasõna puhul tuleb alustada tõdemusest, et 18. saj algus oli päris
nutune. Rootsi ajal oli hakatud midagi välja andma – kiriklikke tekste kuni Piiblini välja, aga Suure
Põhjasõja ajaks see traditsioon enam-vähem katkes. Üksikutel juhtudel siiski midagi ilmus:
piiblijutukeste kogumikud, jutlused (mõeldud pastoritele).
Rajajaks, edendajaks, kõige olulisemaks tegelaseks – Stender. Nimetatud ka Vanaks Stenderiks,
sest ka tema poeg oli hiljem talurahvakirjanik. Rahvuselt baltisakslane, saanud hariduse Halles,
hakanud huvi tundma läti keele vastu.
Tõlkis rahvapärasesse läti keelde mitmeid piiblilugusid. Järgmine samm – ilmalike asjade poole
pöördumine. Andis välja läti rahvapärimuste, rahvajuttude kogu. Jällegi kogus kõigepealt kokku,
annaabi.ee 
