Religioon õhtumaises kultuuris
Berger: Religioon on inimettevõtmine, mille käigus luuakse sakraalne kosmos ehk religioon
on sakraalse kosmiseerimine. Me saame inimeseks seda tüüpi mõtteskeemide taustal, need
tuletavad meelde, et meie ,,mina" ei lõpe meie nahaga, me oleme osa ühest suuremast
tervikust. See viitab sellele, et inimene on oma olemuselt avatud struktuur, tal on koguaeg
vaja midagi uut, midagi, mille nimel pingutada. Religioon on võime näha kogu kõiksust
inimlikult tähendusrikkana.
Piibliaegsete inimeste elu oli teistsugune, nad kohandasid oma elu müütide järgi. Ometi on
inimmõtlemine oma olemuselt sama.
Piibliaegsete inimeste elutunnetusest. Tihedalt seotud perekonnaga. ,,Iisraeli lapsed".
Perekond on see, mille kaudu kogu elu tunnetatakse. Kust siis see perekonnakesksus? Kust
tekkisid iisraelased kui rahvus? Juutlusest puhtal kujul saab rääkida alles pärast Babüloonia
vangipõlve, enne seda on pilt keerulisem. Ei ole selge, kas alguses oli tegu üheainsa rahvaga.